|
Olemas
Nov 18, 2007 0:12:00 GMT 2
Post by Loore Tulp on Nov 18, 2007 0:12:00 GMT 2
Loore sammus aeglaselt kaminatuppa. Ta istus diivani peale maha ning jälgis lummatud pilguga kaminas praksuvat tuld. Uskumatu et minu viimane aasta siin majas lausus neiu vaikselt ning vaatas tühjas ruumis ringi.
See koht ja eriti just see ruum olid talle saanud justkui teiseks koduks kuna tüdruk oli veetnud seal väga palju oma ajast isegi kui ta õppis või niisama luges. Neiul oli väga palju mälestusi, nii rõõmsaid kui ka kurbi, kuid siiski oli see paik üks tema lemmikumaid seal lossis.
Neiu lükkas kurvad mõtted oma peast ning rõõmustas nüüd selle üle et tal on veel aastake seal olla ja nüüd on ta ka majavanem mis tähendab, et ta saab palju rohkem igasuguste asjadega tegeleda.
Niimodi rõõmsas tujus jälgis Loore tuld ning naeratas omaette. Kõrvalt vaadates oleks see ilmselt väga kahtlane tundunud, kuid neiu ei hoolinud sellest.
|
|
|
Olemas
Nov 19, 2007 14:15:47 GMT 2
Post by Katrina Trask on Nov 19, 2007 14:15:47 GMT 2
Katrina astus raskel sammul kaminatuppa. Ta leidis sealt eest ühe endast tunduvalt suurema õpilase. Tüdruk vaatas teda, ning otsustas siis tutvust teha. Ta kohendas kotti õlal, ning sõnas siis: "Tervist, kas ma segan?" Ja näppis veidike oma kotisanga. Katrina uuris kaminatuba, siis tuld ja jällegi viimaks diivanil istuvat neiut. Aeglaselt toetas ta end ukse vastu, tüdruk tundis siin veel end kohati võõrana. Ta lohutas end vaid sellega, et ajapikku leiab ta kindlasti siit sõpru, tuttavaid, ning kindlasti ka mõne vaenlase, kuigi Katrina poleks seda eriti soovinud. Neiu kohndas oma musta rüüd veidi allapoole. [/color]
|
|
|
Olemas
Nov 19, 2007 19:21:59 GMT 2
Post by Loore Tulp on Nov 19, 2007 19:21:59 GMT 2
Kui keegi Looret kõnetas pööras ta hetkeks näo tüdruku poole, et ka teda näha. "Tere" lausus neiu sõbralikult ning naeratas seejärel.
Ta pööras ennast tagasi kamina poole ning jälgis seda muigega. Ta oli küll kuulnud, et neiu oli ka midagi küsinud kuid see ei olnud talle päris kohale jõudnud. Lõpuks kui see juhtus vastas Loore kiiresti: "Ei, ei seganud."
Ta vaatas veel hetkeks tüdruku poole ning tõusis siis püsti. Ta kõndis graatsiliselt akna juurde ning vaatas sealt välja. Õues oli talve kohta suhteliselt ilus ilm. Maad kattis paari sentimeetrise paksusega sillerdav lumekiht ning meri mis aknast paistis oli kohati jääs ja kohati mitte. Taevas paistis päike mis andis kogu sellele vaatele soojust.
Avastades et ta polnud veel ennast tutvustanud lausus neiu sõbralikult: "Loore Layout," ta pööras hetkeks veel pilgi tüdruku poole ning jätkas siis õue vaatamist.
|
|
|
Olemas
Nov 19, 2007 19:41:51 GMT 2
Post by Katrina Trask on Nov 19, 2007 19:41:51 GMT 2
Katrina lükkas justkui ennast ukse küljest liimist lahti. Tüdruk naeratas hetke Loore nimelisele neiule, ning tutvustas ka end. ,,Katrina Rask.'' Tüdruk silmitses ka sillerdavat lumekihti, ning küsis siis veel üle, viibates ühele tugitoolile. ,,Kas see koht on kellelegi mõeldud, või võib ühineda?'' Küsis tüdruk kinniselt naeratades, üritades varjata oma hambaklambreid. Vaikselt mõtles ta, mis majast Loore olla võiks, kuigi Katrinat eriti see ei huvitanud. Neiu jaoks oli tähtis, et inimese iseloom oleks õiglane.Järsku hakkas Katrinal nii palav, et ta tegi mantlihõlmad eest lahti, ning silmitses palavalt kaminat, milles lõkkepuud kiiresti lohku vajusid ja praksusid.[/color]
|
|
|
Olemas
Nov 19, 2007 21:27:49 GMT 2
Post by Loore Tulp on Nov 19, 2007 21:27:49 GMT 2
Loore oli aknast välja vaadates natuke mõteisse jäänud. Kui tüdruk ennast tutvustas siis jõudis neiu aga tagasi reaalsusesse. Ta vastas Katarinale viisakalt: "Meeldiv," ning vaatas siis ruumis ringi.
Ruum kus nad asusid oli suhteliselt suur. Seal oli paarimeetrise läbimõõduga kamin. Selle vastas asus pehme diivan ning paar tugitooli. Ruumis oli kaks suurt akent mille ülemised osad olid kaunistatud lihtsate kuid kauniste vitraažidega. Seal oli ka suur laud mille ümber oli palju pehmeid toole.
Toa vaatlemise jätnud vaatas ta nüüd arusaamatu näoga Katarina poole. Olles aru saanud, et too küsis talt midagi vastas neiu: "Võib küll" Ta naeratas veelkord ja istus tagasi diivanile.
|
|
|
Olemas
Nov 20, 2007 15:44:49 GMT 2
Post by sklaf on Nov 20, 2007 15:44:49 GMT 2
Üksik tumedasse riietatud tütarlaps kõndis aeglaselt kaminatuppa. Vaatanud korraks üle ukse, võttis ta julguse kokku ning astus sisse. Ta kõndis vaiksel kõnnakul diivanile ning istus sellele. Heitnud veel korra pilgu teistele õpilastele pööras ta uuesti pilgu akanasse ning hakkas mõtlema.
Tükk aega hiljem, hakkas Mannyl igav ja ta võttis kotist, mis tal oli kaasas, paberiploki ning hariliku ning hakkas joonistama. Saanud paika esimesed jooned, hakkas rohkem selgusele saama, mis ta joonistab. Vahe peal tõstis ta pilgu tesitele ning hakkas jälle edasi joonistama.
|
|
|
Olemas
Nov 25, 2007 19:52:57 GMT 2
Post by Eva Maria Laas on Nov 25, 2007 19:52:57 GMT 2
Tütarlaps punases kleidis astus kaminatuppa ning noogutas naeratades kõikidele sealolijatele. Ta istus vaikselt ühe kamina ette maha temaga kokkusobivale punasele vaibale ning hakkas silmad kinni üht ilusat viisi ümisema, seilates jällegi kaugele unistustemaale.
|
|
|
Olemas
Apr 8, 2008 16:24:27 GMT 2
Post by sklaf on Apr 8, 2008 16:24:27 GMT 2
Peagi valmis tüdruku suur kunstiteos, millel oli kujutatud kaminatuba, koos selles olevate inimestega. Vaikselt naeratanud, keeras ta järgmise lehe ning hakkas vaikselt sirgeldama, pilk suunatud teistele ruumis viibijatele.
|
|
|
Olemas
Dec 23, 2011 20:57:57 GMT 2
Post by fuusok on Dec 23, 2011 20:57:57 GMT 2
Fuusok kõndis tuppa, ta libistas pilgu üle kõigi toasolijate ja naeratas võltsilt. Ta tundis ennast üleliigsena ja talle ei meeldinud suured rahvahulgad, kuid ta jäi siiski paigale ta tundis ära Eva, kes istus kamina ees ja manny, kes midagi joonistas. ta mõtles, et tavaliselt oli Eva see, kes joonistas ja muigas omaette. Vaadates akna juurde nägi ta seal Looret rääkimas kellegi võõraga, ta lähenes neile ja nägi, kuidas Loore pilgu aknast välja keeras, ta mõistis, et tüdruk on sügavalt mõttes. "Ei tea, kas kõik majavanemad niivõrd kurvad on?" mõtles ta endamisi. Akna juurde jõudes tutvustas ta ennast uuele tüdrukule: "Tere mina olen Fuusok" Ta ei oodanud vastust, kuna tema suur uudishimu sundis teda Looret kõnetama: "Kas ma tohin teada, miks sa nii kurb oled?" Mõistes, et tema teema muutmine võis uut tüdrukut solvata keeras ta ootava pilgu talle, tehes näo, et ta küsis seda Loorelt ainult viisakusest.
|
|